Tänaseks on uued tüvirakud end maha sättinud ja normis. Ning kasvamiseks on neil päris soodne keskkond olnud. J
Ma olen siin palavikkude käes vaevelnud, juba pikki nädalaid. Kuigi ma tean, et mingil hetkel läheb see kindlasti üle, siis ausalt öeldes lõpuks hakkab see usk ära kaduma, kui midag kohe-kohe muutuma ei hakka.
Katsetatud on erinevaid antibiootikume ja seene rohtusid aga ei midagi, nii kui tekkis lootus, et: „Oh, nüüd juba hakkab paremaks minema.“ Oli see tunne järgmiseks päevaks- või juba öösel kadunud, ärgates kõrge palavikuga. Põletiku näitaja ei näidanud ka midagi adekvaatset, et saaks aru kas nüüd on midagi või mitte. Nii ma siis olengi siin vegeteerinud päevast-päeva..
Sain oma muutuse, mõned päevad tagasi “jõudsime“ nii öelda järeldusele, et palavikku tekitadab ikkagist see vastureaktsioon, mis esineb mul kerge nahalööbena. Keha on juba mõnda aega nagu hõõglamp olnud, erinevatesse kohtadesse tekivad punased laigud, mis mõne sekundiga ära kaovad ja siis uude kohta end ilmutavad. Nüüdseks ma enam ei hõõgu, lihtsalt punetan ja sügelen. Selle alistamiseks kasutatakse hormoon ravi. Praegu ma siis ajangi kahe suu poolega hormoone näost sisse, mis on enesetunde juba tunduvalt paremaks teinud. Ehk harjun mingil hetkel äragi selle meeldiva olemisega.J
Esimesed 100 päeva peale siirdamist pidavat olema see kõige ohtlikum aeg. Lihtsaim variant on nahalööbe tekkimine. Aga võib tekkida ka maksakahjustus, sooletrakti kahjustus kuni soole limaskesta täieliku äralangemiseni, mis on tegelikult surmaga lõppev tüsistus. Neid reaktsioone ei ole kahjuks võimalik ette näha. Samas – kui reaktsioon transplantaatperemehe vastu tekib kergel kujul, annab see märku, et sama reaktsioon toimib ka võibolla veel kuskil peidus olevate kasvajarakkude vastu.
Ma praegu panustangi selle viimase variandi peale! J
Nüüdseks olen ma 44 päeva siin üksikus kajutis olnud ja 33 päeva on siirdamisest möödas, võib öelda, et aeg on kiirelt läinud.. Jaanuaris tahaks juba vaikselt kodu poole liikuma hakata, saaks nendest voolikutest ja juhtmetest lahti. Aga eks ole näha millal see kõik aset leiab..
Mis siin ikka,
ilusaid pühi ja olge mõnusad! J
ilusaid pühi ja olge mõnusad! J
Ka mina panustan sellele viimasele variandile, et kerge vastureaktsioon on pigem hea ning ilmselt võitlevadki uued rakud veel organismi jäänud pahadikega :)
ReplyDeleteHoia ikka positiivset meelt ja tea, et kui see praegu väga pikana näiv ootus läbi saab, läheb kõik ainult paremaks ja paremaks :)
Tore kullakene,
ReplyDeleteet sa natukene kirjutasid siia.
Mina tean, et kõik läheb hästi ja varsti naudime elu koos:)
Mina igatahes ootan ja ootan, et sa juba koju tuleks.
Armastus on niiiiiiii suur
musmas:*
Jõudu, Alan!
ReplyDeleteLasen su auks ühe kõvamehe raketi ;)
Taavi
Lõpuks sai sinust uudiseid. Pea veel vastu. Varsti sammud rõõmsalt koju:) Kallidpaid!
ReplyDeleteTere Alan,
ReplyDeleteOleme küll vaid korra kohtunud (ehk meenub sõnapaariga film "due date" ja vapiano), aga ma ütlen ausalt, et see, mis mind tol korral õhtu lõpuks täiesti sõnatuks võttis, oligi just sinu tugevus ja ainult igati eluterve suhtumine! Seepärast ei kahtle ma hetkekski, et kõik Sinu jaoks laabub.. Ma soovin sulle jätkuvat iseendaks olemist ja tuleva aasta poolt pakutavate heade elamuste nautimist kohe pärast koju Anni juurde jõudmist!! =)
käisime Rasmusega järjekordsel esmaspäeval su palati ukse taga. esimest korda salle kuu jookul saime häid uudiseid.
ReplyDeleteoled ju kuu aega olnud Uus inimene
Las see vana aasta läheb ruttu sinna kust ta tuli koos oma haigusega ja tulgu ruttu uus asemele.
sahmersis nagu ma olen, kaotasin Helena telefoninumbri. Palju tervisi talle ja Annile.
Elame veel!
Liina
Küll on hea kuulda, et pikaks veninud vaikus tõi häid uudiseid! Rõõmu ja rahu nendele veel lisaks! Me pole sada aastat või veel rohkem näinud, viimati ilmselt Rapla kandis. Usun, et sinu positiivne ellusuhtumine toob tublidele tüvirakkudele veel palju head selle hea otsa.
ReplyDelete