mäu

Sain eile Arstiga ka jutu peale, selgus, et rakud ei tahagi kasvada. Aimasingi seda, et olen alles sellises pool-kõva seisundis. Aga analüüsid olid enamvähem. J Tavaliselt see taastumise aeg haiglast välja saades on 2 nädalat. Et siis peaks inimese tunde jälle kätte saama. Aga kuna ma olen neid keemiaid juba 5 tükki saanud siis seda pikemaks mul see taastusperiood venib.. See on jälle nii individuaalne, igalühel jälle eri moodi.

Täna on enesetunne juba parem, tegin eile veel ühe kõhusüsti, mis sunnib rakke kasvama. 

Nüüd hakkab nagu inimese tunnet ka vaikselt peale viskama.J 

Sai hommikul musatamäelt ka läbi käidud, antibiootikumite järel, need siis hoiavad mind infektsioonidest. 

Igal korral kui ma sinna tagasi lähen hakkab mul kõhus keerama, mitte nagu liblikad oleks kõhus vaid lihtsalt ärevus.J Kuna kõik need lõhnad ja juhtmed ja asjad ajavad mul seest keerama. Ja eriti hull on see söögi karpide lõhn, mis ajab lihtsalt südame pahaks. Teate küll ju millest ma räägin! :)

Kui ma selle kuu alguses mustamäe korpusesse kolisin siis mulle öeldi, et saan seekord vähe nõrgema võis siis vähem intensiivsema ravi: Kolm päeva, üle päeva, kaks korda päevas, poole liitrised potskad (cytosari). See ongi see kõige jubedam vedelik, mis tapab organismi ja organeid ning tekitab muid hädasi veel juurde. Ega minagi kergelt pääsenud, mul hakkas see põlvedele, peale teist ravi. 

Kükitada ma pole saanud juba mai kuust saati ja iga samm, mis ma teen on valus, rääkimata treppidest siis. Nii, et kui näete, et mingi lombakas dressides tüüp jääb teile kuskil kaubandus keskuses ette, siis varuge kannatust natukene.J Teadke, et see olen mina, andke armu eksole ;D
Aga on lootust, et läheb üle, sest peale ravi kuure kui mind kodumõnudele on saadetud, siis  tahestahtmata läheb ajapikku paremaks see liikumine. Üks kord õnnestus mul 5 nädalat kodus olla, see oli õnneks see ilus suvine aeg. Lõpuks kandsid jalad mind päris hästi ja valu enam ei tundnudki. Aga nii kui uue doosi peale sain, oli kõik endine :P 

Kuna enne siirdamist saab veel viimase keemia kaele siis ma loodan, et ma peale seda veel ikka kõndida suudan ja siis aastaks 2012 oleks mu hädad kadunud J

Võib-olla kõik te ei tea milline minu keemia kuur välja näeb. Selline tavaline protsess algab siis nii: 

*5 päeva keemiat
*Peale keemiat tuleb umbes nädal aega ühispalatis olla ja oodata, et palavik tekiks
*Siis kui palavik tekib oleks järgmiseks sammuks isolatsioon, keskmiselt 3 nädalat siis
  (kõige pikem aeg on mul olnud 1,5 kuud)
*ja kui mingeid erilisi infektsioone ei teki- siis on kojuminek J

Mis mulle nalja pakkus ravi ajal, oli see, et kui mulle värvilisi komponente lisati (mis olid ka keemilised) muutus mu uriini värvust mõneks ajaks. Tollel korral sain siis mingit sinist materjali ja tulemuseks on roheline :p

Ps: ma pidin mõõtma oma uriini kogust, et jälgida vedeliku liikumist kehas, muidu mul ei oleks seda pilti ;)

Okei, päris nii lilleline ja lihtne see ka pole, et oled lihtsalt selle aja ära seal, terve see aeg on suhteliselt piinarikas ka. J 

Kogu selle protsessi käigus olen ma saanud umbes 40 vere ülekannet ja sama palju veel vereplasmat. Vereplasma on õrnkollakas vere koostisosa, mis soodustab vere hüübimist, vähemalt nii ma aru olen saanud. Tavaliselt kui mul tekkisid sisemised verejooksud või ninast hakkas lihtsalt verd jooksma, kanti mulle seda üle. Kui mul ninast verd jooksma hakkas, läks selle peatamiseks vähemalt tund. Väga ulmed kogemused on sellega seoses olnud J

Müts maha inimeste ees kes tahavad inimesi aidata ja pakuvad end doonoriteks! Ma teadsin küll ennem kui vajalik see on aga nüüd omal nahal seda kõike läbi elades tunnen kui vajalik see tegelikult on ja tunda on hoopis midagi muud kui teada. Seda enam kasvab isu teisi inimesi aidata ja neile toeks olla!  J
Ma arvan, et keegi ei pahanada kui ma kõigi teiste eest ka räägin, kellel on vajadus olnud sellistele asjadele ja olen ka ise väga-väga tänulik nendele inimestele kes vaevuvad tegema selliseid heategusid.. Kui poleks teid siis oleks meie elu seal haiglas veel raskem ja keerulisem ja kohati isegi võimatu. AITÄH! J

Ps: Üks sõber saatis mulle sellise lingi, täpselt sama probleem mis minul. Päris huvitav lugemis materjal ;)
http://naistemaailm.ee/?art_magaz=8&id=7933