Tuesday, November 16, 2010

Esimene päev tilga all!


Eile õhtul siis, sissejuhatuseks neelasin mõned tabletid alla. Ja sain ka tilga järgi, glükoosi või midagi.. täpselt ei seletatudki lahti millest see veel koosneb ja miks ta hea on aga ju sellepärast, et organismi ergutada väsitavast keemiast. J


Ristikheina kujulised on krampide vastu, 
üks piklik on maksa kaitseks ja kolmandast ning neljandast pole mul õrna aimugi.


Täna hommikul, kella kuuest peksti mind maast lahti (tegelikult ei pekstud) ja pandi natukene kangemad rohud peale. Kogused kõige suuremad polegi aga tunda on, et tegemist on päris jalust maha niitvate rohtudega.. Esialgu tilgutatakse siis neli päeva, neli korda päevas, iga 6 tunni tagant ja peale seda siis tulevad mingid teised elemendid juurde.


Kardab valgust! 

Hommikust saati on juba selline uimane olla, päris väsitav. Palavik tõusis ka, 37.8 ja siis jälle langes, edasi tagasi. Arvatavasti mingi reaktsioon või asi. Kuna ma ei tunnegi, et see mul oleks. Esimesed päevad pididki olema sellised emotsiooni vaesed!

Toidu üle ka ei nurise, väga maitsvad söögid on olnud, vähemalt siiamaani!J  Ainuke asi söögi juures on see, et ma ei suuda seda kaerahelbe putru hommikuti järada, tekib okse refleks kohe kui lusikat suhu üritan sättida. Võib-olla on mul liiga elav kujutlusvõime, mis takistab mul nautida selliseid venivaid asju. Võib-olla pirtsutan niisama.. Pigem jään elava kujutlusvõime juurde!J 

Siin küll ei saa nii palju süüa kui Tallinnas aga see eest on siin maitsvamad söögid
ja toidu lõhn ei tekita ebamugavust! 

Polegi veel arsti käest jõudnud uurida kuidas kõik täpselt käima hakkab ja mida ma tohin teha ja mida mitte, jms. Kuigi just hetk tagasi käis dr. uurimas kas mul on mingeid küsimusi ja asju.. Loomulikult mul ei karanud midagi pähe sel hetkel! :p Sellega ongi see, et kui tekib mingi küsimus, siis tuleb see tingimata üles kirjutada, muidu on pärast meelest läinud. Mul on päris tihti nii ja ma pole siiamaani korralikult suutnud üles midagi kirjutada. Eriti veel sellises pool-uimas olekus!


Kusjuures eile peale selle, et sellised vahvad uudised saime, sai veel nalja. Nagu ikka, tuleb ennem alustamist natukene eeltööd teha ja kateeter rinda pista, näiteks. (Ei salli enam kohe üldse neid torkivaid nõelu ja traate oma kehas.) Jõudes siis omadega opi saali, uurisin arsti käest, et kuidas neil see käib siin, kaua läheb ja asjad.. Öeldi, et kuskil 20 minutit läheb aga 20 minutist sai hoopis tund ja peale. :D Mul oli vahepeal tunne, et ma annan otsad seal. Igatahes esimene arst kes mulle seda pool tundi panna üritas, ütles lõpuks, et tal on mõistus otsas selle kohapealt. Ma ei teagi nüüd kas tegemist oli õpilasega või oli lihtsalt halb õnn, igatahes ta proovis ja proovis aina uuesti, mina muidugi tõmblesin samal ajal laua peal, tegi mulle mitu auku rinda ja ikka ei tulnud välja. Vahepeal oli tunne, et ta tahtis seda traati läbi rinnalihaste lükata, kuradima valus oli.

Kuna mul on paremal pool kolm korda järjest pandud ja viimane kord tekkisid juba raskused, siis me otsustasime koos, et seekord läheb vasakule. Vasakule pidavat keerulisem panna olema. Okei, esimene arst loobus siis ja kutsuti teine arst. Kõik kisti laiali ning hakati otsast peale. Kokkuvõtlikult midagi väga hullu ei olnudki, riided olid ainult läbimärjad nagu oleks poriloigus suplemas käinud ja boonusena sain veel kaasa peotäie südamerütmihäireid, kui ta selle traadiga mul seespool mängis. Süda puperdas nii kõvasti, et tegi hingamise võimatuks, õnneks see väga kaua ei kestnud ka ja lõpptulemus oli ikkagi väga hea! Ma arvan, et pikemas perspektiivis tasus see väike piinamine end hoopis ära!
J Pärast minu enda arst rääkis mulle, et vasaku poolega on see asi, et kui sinna juba ühe korra pandud on, siis teist korda on suhteliselt võimatu seda õiget kohta üles leida.
..Oleks ma seda teadnud, oleksin ma kohe mõtlemata teisele poole lasknud panna. :)

Kui te ei tea mis värk sellega on, siis teadke, et nad peavad pimesi selle 20 cm juhtme veeni lükkama.
Tegemist on tänuväärt tööga, nii, et ma parem ei nurise! ;0)



4 comments:

  1. Oled mul nii tubl kallis. Sööksin ise neid rohtusid, kuid neid on sulle vaja. Teen su hingele pika pai ja suure kalli. Näeme juba paari tunni pärast. Oled kallis!

    ReplyDelete
  2. See on väga huvitav. Mulle on TVK-d paigaldatud alati vaheldumisi paremale ja vasakule poole ning iga kord on hästi õnnestunud. Ainult ühe korra Tallinnas oli valus, kui tuimestuse mõju hakkas juba kaduma ja oli veel vaja "kõrvasid" kinni traageldada. Tartus läks lausa nii libedalt, et peale paigaldust lippasin kenasti omal jalal ringi, käisin röntgenis jne-jne.

    ReplyDelete
  3. Noh jah, vedas sul! ;) Ma arvan, et arstid on lihtsalt kergema väljapääsu tee valinud, et kolm korda järjest mulle ühele poole pannud on. Sest seekord taheti ka paremale poole panna aga ma ütlesin, et mul juba probleemid selle poolega, et paneme ikka vasakule! :)

    Siin on jah veidi teist moodi, pidin ka lonkima :D

    ReplyDelete
  4. http://en.wikipedia.org/wiki/Allopurinol see ümmargune, mida sa ei teadnud :P

    ReplyDelete