Noh jah, siiamaani on olnud nagu iga teinegi päev, ainult, et söögi isu on täiesti null ja magu annab tunda nagu oleks kokku kleepunud või midagi.. Ma üritan küll end sundida ja nuttes alla neelata aga ei kuku eriti hästi välja, oksendada ka ju ei taha. Positiivne on võib-olla see, et palavik on veidi tagasi tõmmanud ja.. ja rohkem nagu polegi.
Peale vaadates nagu midagi olulist viga polegi ja arvatavasti lähimal ajal
muutusi ei teki ka. Küsisin just õe käest, et kumb keemia pool see kangem on, kas see mis ma praegu saan või teine pool, selle peale tuli selline muhe õel naer, muahahahaaa.. Ühesõnaga võtab veidi aega, ennem kui korralikult lammutama hakkab!J
Milline rõõm, eksole..
Milline rõõm, eksole..
Täna hommikul kupatati mind veel teise palatisse, mis on mingil määral jällegi hea uudis, sest uus tuba on natukene suurem ja maast laeni akendega. Ja tänu lahketele patsientidele on meil ka 32 tollised telerid seinapeal..
Selline rahulik päev siis! :)
Dream came true... 32 tolli. Ole tubli, varsti näeme :) Ja mängi palju pilli!
ReplyDeleteOleme väga positivses palatis.
ReplyDeleteRõõmupalat 7!
ReplyDeleteAndku ta sulle vastupidavust kõigepealt päev haaval uue sünnipäevani ja sealt juba edasi.
Olen ka palju vähiga kokku puutunud, seal hulgas ka leukeemiaga. Minu suguvõsas/peres on sellele paraku soodumus. Kõik see, mida sa kirjutad, on mulle vägha tuttav. Paraku ei saa sind aga kuidagi muud moodi aidata kui hoida ainult pöidlaid ja varbaid, et sul kõik hästi läheks. Olen kõrvalt näinud kui raske on tegelikult elada üle keemiaravi ja olen meeleheitlikult püüdnud leida vahendeid, millega seda kõike leevendada, palju neid vahendeid just pole, aga paigal istuda oleks ka hirmsam olnud ja mõned head nipid siiski ka sai. Sa oled väga vapper ja tugev juba selle pärast, et julged oma haigusest nii avalikult ja ausalt rääkida. Müts maha sinu ees ja kummardus ka järgi! mäletan väga hästi, kuidas ma üritasin meeleheitlikult leida infot, mis mu lähedasi ees ootab, aga tulemusteta. Meeleheitlikult sai haiglas teiste haigete käest võimalikult palju infot pinnitud. Ning siiani tekitab judinaid kui mõelda šoki peale, mis mind tabas kui keemiaravi ukse taga istudes viidi kabinetti pealuudega kaste, valgust kartvad tilgutikotid, punane vedelik, mis sealt tuli jne jne. Veelgi fustreerivam oli see, et arstid oli väga kidakeelsed ning nii sa siis istusid seal segaduses nagu pesast välja kukkunud linnupoeg. Usun, et sinu blogist on suur abi neile, kes on just oma diagnoosi saanud ja nende lähedastele, see annab neile julgust ja jõudu. Suur tänu, et oled otsustanud sellise väärtusliku ettevõtmise kasuks! Püüa ikka süüa, sest muidu ei jaksa ju haigusega võidelda. Ükskõik mida ja kasvõi natuke. Enne mainisid ka korraks süngeid mõtteid ja et sa parem ei räägiks nendest. Sellised mõtted on selle haiguse puhul täiesti normaalsed ja ära neid mõtteid küll endale hoia, sest piisab juba sellest mürgist mida sulle sisse tilgutatakse ja söödetakse pole vaja, et mõtted ka sind veel mürgitama hakkaksid. Räägi alati kui sellised mõtted pähe tulevad, mis siis et teistel on seda raske kuulata. Leia omale keegi keda sa usaldad ja räägi talle. Mina kuulasin alati ära kõik rõõmsad ja sünged mõtted ka siis kui teised kurjaks said ja ütlesid, et nii ei tohi mõelda ja veel vähem rääkida. Tohib küll mõelda ja rääkima lausa peab! Hiljem on see inimene mulle öelnud, et on väga tänulik mulle, et sai minuga ka oma raskeid hetki jagada ja ei pidanud minu ees olema alati see kõige tugevam, sest nii kui need mõtted ja tunded sai välja räägitud, kadusid nad kohe ka peast. Positiivne mõtlemine ja tugev vaim on juba pool võitu. Kiidan ka sinu lähedasi ja sõpru, sest ise nägin, kuidas paljud sõbrad ja lähedased jooksid rekord kiirusel haigest eemale. Saan neist ka aru, sest see ei ole lihtne teekond, mis ees on. Olete kõik väga tublid ja ükskord peab see haigus sulle alla vanduma, sest sellise toetusväega pole lihtsalt muud võimalust. Oled võrratult tubli, et oled nii hästi vastu pidanud ja nii kaugele jõudnud ning suudad olla veel positiivne. See on parim näitaja! Hoian sulle pöialt ja toetan sind igati, sest sa ilmselt ei kujuta ettegi, kui suure abikäe oled oma blogiga teistele haigetele ulatanud ja et sa ikkagi jaksad ja vaevud seda tegema, see on suur asi!Kõik maailma parimad soovid ja suurimad toetused sulle ja söö palju mustikaid, astelpajumarju ja peeti, sest need parandavad sinu verd, mis kipub keemiaga kehvaks minema ja vett joo ka palju ikka eks, see aitab kiiremini taastuda. Kui söögiisu ei ole proovi süüa midagi rammusat (kasvõi koorejäätist vms) siis ei pea palju sööma, aga see mida sa sööd oleks vähemalt toitev. Eks ma loen ikka edaspidi ka su blogi ja kui ma olen leidnud mõnele keemia kõrvalmõjule leevendust, siis annan sullegi teada, sest tõesti oma lähedastega oleme ikka palju katsetanud ja proovinud. Ole tubli!
ReplyDeleteTere Alan,
ReplyDeleteMa arvan et paned pildi kokku,kui ütlen et olen Liis ,Pirgiti õde:)
Ma lihtsalt pidin midagi kõige selle peale ütlema,kui olin su blogiga ühele poole jõudnud.
Sa oled lausa imetlusväärselt tubli, ja panid mind sügavalt järele mõtlema oma elu üle.See mille pärast mina ja paljud teised iga päev virisema on köömes selle kõrval mille kõigega sina selle aasta jooksul oled pidanud kokku puutuma.
aitähh ,et panid ka mind mõnele asjale läbi sõrmede vaatama ja oma prioriteete veidi kohendama.
Sulle aga jõudu jaksu kiireks paranemiseks.
Sellist positiivset selli nagu Sina oled ei suuda ükski haigus murda:)
Liis
Alan
ReplyDeleteSa oled noor, Sa oled tugev, Sa oled rõõmsameelne, Sul on perekond, Sul on armastus, Sul on muusika, Sul on sõbrad... Aga Sul on veel palju lihtsalt tuttavaid või ka lausa võhivõõraid, kes Sinu lugu teavad ning Sulle oma mõtteis head soovivad lootes, et see Sinu paranemisele kaasa aitab. Ka mina olen üks neist, Sinu kunagine inka õps. Sa pead vastu, Sa saad hakkama. Hoia lootus elus.
Tiina
Lilleke, aitähh sulle! ;)
ReplyDeleteSul on õigus jah, et halbu mõtteid ei tohi enda teada jätta, õnneks mul on olemas inimene kellele neid kurta:)! Mõtlesin, et mis ma ikka hakkan siin blogis oma nõmedaid mõtteid jagama, jätan selle boonus oma kallimale! ;)
Hetkel siin lasengi koorejäätist näost sisse, väga maitsev on, soovitan ka teistele! :)
Sina oled ka väga vapper ja tubli, et omadele niimoodi toeks oled olnud ja veel mind siin takka kiidad :)
Igatahes ole tubli ja
tänud veelkord ;)
Ma panin pildid kokku, Liis ja tean kes sa oled! :) Selles mõttes, et mul on ainult hea meel, et sa siin niimoodi avalikult sõna võtad ja asjad. :) See teeb mulle ainult rõõmu ju!
ReplyDeleteOle sina ka tubli, eksole!
Ja aitäh sulle ilusate sõnade eest. ;)
Tere, õpetaja Tiina! :)
ReplyDeleteRõõm kuulda teist üle pika aja. Ma siin aegamisi olen ka mõelnud, et keel hakkab vaikselt meelest maha minema ja, et tahaks tagasi neid lahedaid tunde mis te meile kunagi andsite! Ma ei tea kas ma olen maininud seda ennem aga te ju olite ikkagi minu lemmik! ;)
Aga lootus on mul elus veel ja niisama naljalt see ei kao. :)
Tervist teile ja olge tublid! ;)