Teine päev tilga all.. (Siirdamiseni 8 päeva!)

Praegu on kõige ideaalsem aeg haiglas kükitamiseks, kuna päike loojub juba varakult, siis tunduvad päevad ka palju lühemad.

Teine tore päev on siis nüüdseks seljataga ja nagu lubatud, oli ka see suhteliselt emotsiooni vaene. Ja noh, ega ma erilisi emotsioone tulnudki siia otsima aga tundub, et needki tulemata jää, kuna põnevam osa on alles ees ju..

Tabletid on samad, kemikaale vahetatud pole, palavik kõigub samamoodi nagu eile 37’-37.8’–ni. Pilt on veel suhteliselt sirge, vahepeal siin pikali olles viskab kergeid võnkeid läbi keha, tekib nii öelda tasakaalutuse tunne, või siis pigem selline tunne nagu pilt hakkaks vaikselt taskusse kukkuma. Juuksed on ka veel peas, karv kuskilt mujalt ka lahti pole. Sellesmõttes, et kõik on hästi! J 

Ma peaks vist igast päevast pildi jäädvustama,

et hiljem näha kuidas nägu ja olek päevast-päeva muutuvad.. 

Kõige ebameeldivam on praegu see, et ma pean edasi tagasi vetsu vahet jooksma. Oleks tore kui põis suudaks natukene suuremaid koguseid kinni hoida, siis ma säästaksin poole oma vaevast! J Kuigi see edasi tagasi jooksmine kuluks pikemas perspektiivis ära. Kui siin terve see aeg pikali olla, peab lõpuks koju ratastoolis minema ja seda ma ju ei taha..

Täna saime ühe üllatuse osaliseks ka, üks mu palatikaaslane mustamäelt lubati koju! J Mis on võimas, on see, et ta sai 28 päeva pärast siirdamist koju! Päris hea või mis?`:D Muidu üldiselt prognoositakse meile ju 2-3 kuud. Mul on väga hea meel, et ta nii võimsalt selle ära tegi, infektsioone ega midagi.. Loodetavasti läheb ka meil nii libedalt kui temal, tubli! J

Panime ka koju saabumis aja paika, (31. Dets.) vaatame siis, kui hästi me graafikus püsida oskame!