Monday, November 15, 2010

Uskumatu!

Uskumatu J aga tõsi, praegused tulemused olid paremad kui eelmine kord! Ma nüüd ei saanudki aru kui suur see protsent oli, küsisin üle ka aga ju emotsioonid olid nii laes tol hetkel, et ei suutnud infot lahtistada oma peakeses..  

Arst veel arvas seda, et kui oleks tõeline retsidiiv olnud, oleks nüüdseks see protsent kõvasti suurenenud olnud. Kuid selle asemel saime hoopis paremad tulemused! Rõõmu kui palju J

Jõudsime kella kümnest kohale ja praadisime tükk aega ennem kui vastuse saime. Kell oli kuskil pool üks kui dr. esimest korda koos tulemustega oma jala meie boksi tõstis ja ütles, et vist ikka läheb andmiseks.. Oli küll alguses sellise näoga, et tahab mind mustamäele tagasi saata aga ei. Tol hetkel ei olnud see veel muidugi kindel otsus. Ta ütles, et tuleb 10 min pärast tagasi ja siis annab teada mis otsuse ta vastu võttis. Nüüdseks oli olukord veel pingelisem, me olime Anniga juba üle küpsenud, arst käis mööda kabinette ja koridore ringi (mõtiskledes: „Mis ma selle poisiga ette võtan.“).. need olid küll meie kõige pikimad 10 min, lõpuks siis tunni pärast tuli arst ja ütles, et teeme ära! J phh, pingelangus..  

Praeguseks on mul juhtmed, voolikud külge õmmeldud ja 20:00 hakkame loputusega pihta. Hommikul kella kuuest on äratus, siis lükatakse keemia järgi..  Esimest preparaati saan 16 annust, 4 päeva jooksul, iga kuue tunni tagant! Ja siis hiljem vaatab mis juurde tuleb.

Arst juba hoiatas mind ka, et kõva võidujooks hakkab wc- vahet toimuma. Et kõvemad mehed lasevad siin 12 liitrit päevas endast läbi joosta! J

Nüüd tuleb loota, et see oli õige otsus ja haigus ei tule peale seda siirdamist tagasi! J On jube küll mõelda, et oleks pidanud veel 6 –nda keemia tegema ja asjad. Ümmarguselt oleks see teinud siis 1,5 kuud keemiakuuri peale, 4 nädalat taastumis aega ja siis alles siirdamine peale, 2-3 kuud. Ulme, ma tunnen, et  lihtsalt vaimselt oleks mul olnud nii raske taluda seda uuesti.. Aga samas ma olin juba valmis selleks, kuna tundus, et see võimalus on nii pisike, et tulemused paranevad. Tallinnas hakati juba 6-nda ravi skeemi koostama J nii ma siis leppisingi juba sellega, et siirdamine ära jääb.

Väga pikk ja piinarikas nädal on seljataga. Ei oskagi seda muud moodi kirjeldada..

Sisetunne ütleb, et see oli õige otsus! J


6 comments:

  1. seda viimast on ta kindlati ...ja loodame kõike paremat ja pöidlad nyyd kõvasti pihku.ole tugev mees :D

    ReplyDelete
  2. ..Oeh jah, tänud sulle. Ja kindlasti annan ma endast parima!!! :)

    Olge mõnusad!
    Alan :)

    ReplyDelete
  3. =)See on lugu elust enesest ja sellepärast see mulle kordalähebki... Parimat!

    ReplyDelete
  4. Palju rõõmsaid hetki ja rohkel positiivsust, küll siis ka kõik paremaks läheb! Head paranemist!

    ReplyDelete
  5. Tsau, Alan. Sa ilmselt ei tea mind. Ilmselt tead mu venda. Oleme kõik niiöelda ühe-küla-lapsed. :)
    Päris jube oli kuulda sellest, et sul taoline haigus on. Ma olen koguaeg arvanud, et siuksed asjad juhtuvad mingi välismaal, filmides või seebikates. Suht šokk oli kuulda, et keegi, kes elas põhimõtteliselt mu kõrval majas on nii tõsiselt haige.
    Rõõm on lugeda, et sa oled säilitanud positiivsuse ega mõtle halbu mõtteid. Ei kujutaks ettegi, et ma samas seisus nii tugev suudaks olla.
    Edu sulle paranemisel. Hoian end protsessiga kursis. :)

    ReplyDelete
  6. Ega jah, siin nalja pole, mul ei ole lihtsalt valikut antud, ma pean positiivne olema. :)

    Aitäh teile kõigile! ;)

    ReplyDelete