Sunday, November 28, 2010

Tere sõbrad!

Nagu näha, siis minu geniaalne plaan teha päevast-päeva sissekandeid, ebaõnnestus. Viimati oli siis 7 päeva siirdamiseni, nüüd on pea kolm päeva möödas sellest. Pole hullu, ma ju ei jaksanud. J 

Algne siirdamis kuupäev oli 25. nov, mis läks sujuvalt üle 26-nda peale, kuna doonorilt tüvirakkude eraldamine võttis väheke kauem aega, kahel päeval korjati neid rakukesi kussjuures. Muidugi see, et kuupäev vahetus ei ole üldse oluline, lihtsalt ametlikult toimus kõik 26. ndal.

Kust ma nüüd alustan, 19. -ndast 28. -ndani. Jah, ma ei mäletagi enam midagi. Ei tahagi mäletada. J 

Mõningaid pilte on mul ka jagada:


19 nov. 

20 nov. väike külaskäik! :) 

21 nov.

22 nov.


Aga kui ma nüüd olen õigesti aru saanud ja see kõige raskem on möödas, siis ma julgeks juba öelda, et see oli raskem kui ma arvasin. Ma nüüd ei teagi kuidas ma julgesin üldse arvata, et ma kergemini pääseda võin.

Tõin võrdluseks eelnevad keemia kuurid, noppisin nendest kõige ebameeldivamad välja ja mõtlesin neile veel natukene halba juurde.
J Ja siis arvasingi, et nii ongi! 

Aga oh ei, see oli hoopis midagi muud. See oli kirjeldamatult valus kogemus. Ei tahaks üldse hädaldada ja asjad aga .. mul polegi sõnu selle jaoks.

Kõik see algas palavikuga, millele kaasnesid meeletud peavalud. Vaata tavaliselt on ikka nii, et kui rohud tõmbavad palaviku alla, siis kaob ka peavalu ..aga ilmselgelt seekord minuga nii ei läinud. Asi ei olnudki ainult palavikus ja valudes, enesetunne oli juba selline, et jah ..enesetunnet lihtsalt ei olnudki, katsu siis olla kuidagi. Kõik need päevad soovisin, et mind ei oleks olemas. Vot nii kohutav oli! J Aga oli mis ta oli, nüüd on märksa parem olla, vaevlen küll veel palaviku käes aga selline olek on juba täitsa talutav. Tuleb lihtsalt loota, et hullemaks ei läheks.

Et mitte ära hirmutada neid inimesi, kel see veel ees on, siis tuleb rõhutada seda, et see ebanormaalne aeg kestab ainult mõned päevad, nii kui siirdamisega on ühele poole saadud, hakkab parem! J


Siirdamine ise oli iseenesest edukas aga üldjuhul ülekande ajal ei juhtugi miskit halba..



26 nov. 02:57


Boonusena sain ka uue verekrupi.. Ennem olin A+, nüüd siis 0

Järgmine päev peale siirdamist oli tõesti imelik/naljakas olla, nagu olekski uuesti sündinud, võttis ikka päris tükk aega ennem kui maast ja ilmast aru hakkasin saama..


Siirdamis järgne päev.

Nüüd ma siis ootan, et mu uued tüvirakud end kuhugi maha sätiksid ja paljunema hakkaksid. Juurdekasvu oleks siis järgmiseks nädalavahetuseks oodata. Peale siirdamist, ümmarguselt 10 päeva on siis see aeg, mil nad kasvama hakkavad. See on ka siis omaette pingeline aeg, et siis on näha kuidas mu organism uued võitlejad vastu võtab. Isiklikult toetan ma neid 100% -liselt. J


Selline lühikokkuvõte siis kõigest sellest! 
Aitäh doonorile! ;)


11 comments:

  1. Hoidsin hinge kinni need päevad ja hea teada, et kõik on korras! Nüüd veel viimane lõpuboss ja varsti oledki terve! :)

    ReplyDelete
  2. Ma ka mitu korda juba tsekkasin su blog, et uudiseid saada. Pakapikud juba piiluvad, ole tubli ja pea vastu! Kallid!

    ReplyDelete
  3. Sa oled nii tubli kullakene, et kõik need päevad vastu pidasid.
    tean, et nüüd saab ainult paremaks minna ja varsti oledki kodus minu hoole all.
    ma tõesti armastan ja igatsen sind iga sekund.
    Ma olen südamest tänulik sellele inimesele (loe inglile), kes meile sellisel raskel ajal appi tuli.
    Hoia ennast ja suured musid sulle sinna!

    ReplyDelete
  4. Alan, sa oled niiii tubli! Ja ole sama tubli edasi, eks :)

    ReplyDelete
  5. Alan, Sa oled nii tore, et Su uued tüvirakud tahavad kohe mürinal paljunema hakata :) Ole tubli!

    ReplyDelete
  6. Oled kallis! Me nüüd ühe veregrupiga.

    ReplyDelete
  7. Alan,

    tere Sulle ja aitäh. Jah, see ilus inglise keel! Ei see kao kuhugi, mis kunagi õpitud, sellega on nii, et kui vaja, tuleb kõik jälle meelde, trust me. Naljakas, et möödunud reedel just kõnelesime Keviniga Sinust. Ta arvas, et võiks kevadel üleminekuarvestuseks valida inglise keele ja mina ütlesin talle, et miks mitte, aga selleks on vaja nüüd tõsiselt õppima hakata. Jutustasin talle, kuidas Sina pikalt puudusid, siis tulid, tegid arvestuse viiele ja läksid jälle, igaüks nii andekas pole, Sina olid! Ei tea, kas Sa ise veel mäletad? Alan, on tõesti olnud vahvaid tunde ja inka õhtuid, mida meenutan alati sooja südamega.

    Heameel on lugeda, et siirdamine õnnestus. Soovin Sulle siiralt ja kogu südamest kosumist ja paranemist. On jõuluootuse aeg, ja kõik soovid lihtsalt täituvad, usu!

    Kõike head,

    Sinu inka õps

    ReplyDelete
  8. Jõudu ja jaksu.tubli oled nikuinii!ja varsti murrad samamoodi tööd teha nagu mina-poool aastat möödas ainult.

    ReplyDelete
  9. Nii kaugel olles, näib kogu minu tegelik elu olevat veel kaugemal.
    Ma ikka hoian Sul siin Kanadas silma peal teadmisega, et Sa saad terveks - muud varianti lihtsalt ei eksisteeri minu jaoks. Ma tean, et mul on õigus!
    Ma olen õnnelik Sinu üle, siiralt ja südamest!
    Saadan Sulle ohtralt vahtralehti lumevaipadele!
    Lehvitan sulle ja Annile :)
    Olge tublid! Elu parimad palad on alles ees!
    Nelli

    ReplyDelete
  10. Sul lihtsalt ei ole muud varianti kui vastu pidada.Teisi võimalusi pole ja usun et saad sellega hakkama.Mina juba paar nädalat tõine ja 7 kuud võitlust on läinud lennates.Kuigi jah,prioriteedid elus on muutunud aga loodetavasti paremuse poole.

    ReplyDelete